Külmsuitsuahi – kuidas seda kasutada?

Aeg-ajalt tuleb ikka oma grillimisoskuste arendamiseks proovida midagi väljaspool oma mugavustsooni või täiesti uut. Ikka selleks, et oma maitsemeeli paitada ja avastada uusi toredaid lemmikuid. KÜLMSUITSUAHI ja selle kasutamine on kindlasti üks neist oskustest, mida paljud (veel) ei valda. Selle oskuslik kasutamine nõuab palju hoolt ja täpsust.

Jälgides aga meie poolt allpool kirjutatud juhiseid, saad kindlasti juurde mitmeid näpunäiteid ja nippe, tänu millele külmsuitsuahi ei ole sinu jaoks enam nii võõras maailm.

Mis on külmsuitsutamine?

Külmsuitsutamine on protsess, mis toiduvalmistamise käigus säilitab ja lisab suitsutavat maitset lihale ja muudele toitudele. Enamik külmsuitsutatud toiduaineid võib peale külmsuitsuahjus valmistamist säilida veel mitu kuud.

Liha läbib kõvenemisprotsessi (tavaliselt soolamise), mis eraldab niiskuse ja bakterite kasvu nii väljast kui ka pealmisest sisekihist. Seejärel puutub see kokku suitsuga, lisades tootele soovitud eristuva suitsuse maitse. See osa võtab üsna kaua aega ja kestab olenevalt toidust paarist tunnist kuni mõne päevani. Külmsuitsutamise võti on toidu kokkupuude kõrge temperatuurita. Seda tuleb hoida madalamal kui 35°C. Üldiselt on see KÜLMSUITSUAHJUGA saavutatav, hoides toitu kuumutamata küpsetuskambris, samal ajal kui teisest kambrist suunatakse sellele suitsu.

Kuum- vs külmsuitsuahi

Erinevalt külmsuitsutamisest toimub kuumsuitsetamine kõige sagedamini ühes kambris. Toidutoode asetatakse suitsuga samasse kambrisse, luues liha küpsetamiseks piisavalt kõrge temperatuuri; need asuvad tavaliselt kuskil 110°C kuni 130° C vahel. Seda liha serveeritakse tavaliselt kuumalt kohe pärast küpsetamist.

Küpsetusaegade osas võib kuumsuitsetamine varieeruda mõnest tunnist kuni terve päevani; see sõltub peamiselt tükeldatud liha suurusest ja tüübist.

Milliseid toite võiksid külmsuitsuahjus külmsuitsutada?

Kui öelda külmsuitsuahi, mõtleb enamik inimesi salaamile või suitsulõhele. Samal ajal aga teadmata, et külmsuitsutamiseks on sobilikud üsna suur valik erinevaid liha ja muid toite, näiteks isegi juust.

Kusjuures sellised tooted nagu juust, tofu ja isegi köögiviljad on tihtipeale ühed parimad valikud algajale külmsuitsetajale, kuna need on suhteliselt n-ö madala riskiga.

Millised toidud on parimad külmsuitsuahju kasutamisega alustades?

• Köögiviljad
• Küüslauk
• Peekon, nagu ka muu liha, mille küpsetad läbi enne serveerimist.
• Tofu
• Kõvakskeedetud munad
• Oliiviõli (hämmastav maitseprofiil)

Külmsuitsuahju jaoks kõige populaarsemad (ehkki kõige raskemad) toidud on kala ja vorstid. Seega kui oled alustaja, tasub esmalt katsetada just ülalmainitud toite. Vilumuse kasvades aga lisada kala ja erinevad lihad.

Mida on vaja, kui soovid kasutada külmsuitsuahju?

Alustame sellest, mida sa ei saa kasutada – tavalist söegrilli. Seda sellepärast, et see toit, mida suitsetad, tuleb hoida soojusallikast eraldi. See tähendab, et KÜLMSUITSUAHJUL peab olema kaks eraldi kambrit.

Seega tuleb esmalt soetada spetsiaalne külmsuitsuahi. Vaid nii saad selle kõige õigema ja autentsema maitse.

Teiseks on sul vaja aeglaselt põlevat kütuseallikat, tavaliselt puitu. Oluline on valida puit, mis annab suitsu, kuid mitte vaiku.

Millist puitu külmsuitsuahi vajab?

Ära kasuta külmsuitsuahjus puitu, mis eraldab vaiku. Seda seetõttu, et need vaigud satuvad ka suitsu sisse. Kui vaiguga kinnitatud suits liha peale settib, jätab see ebameeldiva maitse.

Lehtpuud on parem valik ja külmsuitsuahju kasutajad proovivad sageli erinevat tüüpi, et saada endale meelepärane maitse. Sulle võiks meeldida proovida mõnda neist lehtpuudest, kas eraldi või segatuna:

• Kirsipuu
• Õunapuu
• Pöök
• Tamm

Puit peaks olema piisavalt paks, et see kiirelt läbi ei põleks. Oluline on puidu pikaaegne hõõgumine. Kõik külmsuitsutamise eksperdid soovitavad kasutada kas puidugraanuleid või puidutolmu. Võib tekkida kiusatus kasutada hakkpuitu – ära seda kasuta külmsuitsuahjus. Need põlevad liiga kuumalt, muutes sinu külmsuitsuahju temperatuuri liiga soojaks ja tulemuseks on tavaline kuumsuitsugrill.

Külmsuitsuahi ja ohutus

Enamik selle teema kohta veebis leiduvat teavet püüab sind veenda, et külmsuitsutamine on oma olemuselt halb. Tõsi on see, et see pole tõesti nii must ja valge. Tihti leidub artikleid, kus öeldakse, et hoidu külmsuitsutamisest täielikult, kuna kodus proovimine on liiga ohtlik. Teised aga ütlevad, et see on lihtne ja sellega kaasnevaid ohte ei tasu karta. Mis oleks aga erapooletu vastus sellele küsimusele?

Nagu varem selgitatud, tuleks esmakordsel külmsuitsuahju kasutamisel võimalusel vältida toite nagu kala, vorstid ja muud kuivatatud liha, mida sa enne serveerimist üle ei kavatse küpsetada. Selle asemel eelista tooteid, mis sai ülalpool kirja pandud (köögiviljad, tofu jne).

Külmsuitsutamine toimib temperatuurivahemikus, kus kahjulike bakterite jaoks on kõige lihtsam kasvada ja paljuneda tohutu kiirusega. Tavaolukorras hävitatakse toiduvalmistamisel kõrgetel kuumustel bakterid, mis võivad areneda. Enamikku külmsuitsutatud toite aga peale külmsuitsuahjus valmistamist enam üle ei keedeta ega küpsetata. Seetõttu on nende tarvitamine riskantsem, kui tegemise ajal ei rakendata asjakohaseid ettevaatusabinõusid. Mõned nimetatud bakteritest hõlmavad botulismi ja listeeriat, mis mõlemad võivad olla surmavad. Kuid vilunud kasutajad selle pärast kartma ei pea, nagu öeldakse – harjutamine teeb meistriks!

Ehkki külmsuitsuahi nõuab rohkem tööd, kui kuumsuitsugrill, on tulemuseks ahvatleva suitsuse tooniga toit. Samuti on selle toidu säilivus võrreldes kuumsuitsuga tunduvalt pikem. Külmsuitsutamist on juba aastasadade tagustel aegadel tehtud. Seega on külmsuitsuahi üks hea näide sellest, kuidas ammu unustatud vana on taaskord au sisse tõusmas.